Ketšup

Ketšup

Eesti armastatuimat ketšupit – Felixi tomatiketšupit – on siinsetel tarbijatel võimalik olnud poeriiulitelt leida alates 1993. aastast. Just siis loodi ühisettevõttena AS Põltsamaa Felix (ETK ja AB Felix) ning alustati nüüdseks legendaarse punase ketšupi müüki Eestis.

Eestis tarbitakse aastas ligi kaks miljonit kilogrammi ketšupit. Tänapäeval on valik väga lai, aga kõige enam ostetakse ikkagi klassikalist tomatiketšupit.
See teeb aasta keskmiseks umbes 1,6 kilo ketšupit elaniku kohta – ja pole vast suur üllatus, et suurim osa sellest süüakse ära grillihooajal, mis kestab maist septembrini. Just sel perioodil on aastast-aastasse toimunud ka Felixi jaaniketšupi tarbijamängud ja eetris olnud lõbusad klipid tomatipoisiga.

Felixi ketšupi tootmisel kasutatakse tomatipüreed, mis on valmistatud maailma parimates tomatikasvatuspiirkondades valminud tomatitest – Vahemere ja California regioonide tomatitest. Kvaliteetne tomatipasta on kõige alus, sest ainult nii saab ketšup tõeliselt mahlaka maitse.

Ketšupi üllatav ajalugu

Kuigi ketšup ja selle nimi – “ge-thcup” või “koe-cheup” – pärinevad ajalooallikate järgi Hiinast juba 300 aastat enne meie ajaarvamist, polnud algsel ketšupil mitte midagi pistmist selle tomatise tootega, mida meie teame.

Algselt valmistati ketšupit kääritamise teel näiteks kalasisikonnast, liharibadest ja sojaubadest. Lõpptulemuseks oli tihke pasta, mida lisati toitudele kastmena ja maitsestamiseks ning mis säilis kaua. Idee ja retsept rändasid Briti maadeavastajate ning kaupmeeste kaudu Euroopasse, kus aga algset retsepti kohe innukalt muutma hakati.

18. sajand oli ketšupi jaoks kuldaeg. Kokaraamatud sisaldasid austritest, rannakarpidest, seentest, kreeka pähklitest, sidrunitest, sellerist ja isegi puuviljadest (nt ploomidest ja virsikutest) valmistatud ketšupi retsepte. Tavaliselt keedeti komponendid siirupitaoliseks konsistentsiks või jäeti soolaga pikemaks ajaks seisma. Mõlemad protsessid viisid väga kontsentreeritud lõpptooteni: soolase, vürtsika maitsepommini, mis säilis söömiskõlblikuna pikka aega.

Alles 1812. aastast pärineb esimene tomatiketšupi retsept, autoriks ameeriklane, Philadelphia teadlane James Mease. Esimeste tomatiketšupite suurim probleem oli säilivus – need kippusid kiirest käärima. Lahenduseks sai äädika lisamine, mida sisaldub tänapäevalgi rohkemal või vähemal määral peaaegu kõigis ketšupites koos soola, suhkru ja muude maitseainetega.