ET 
EN 
RU 
Koos kestlikuma homse nimel!
Keskkonnahoid ja globaalsete kliimamuutuste vastu võitlemine on kollektiivne sotsiaalne vastutus. Oleme võtnud ka endale osa sellest vastutusest ja töötame aktiivselt selle nimel, et vähendada süsiniku jalajälge ning hoida loodust ja inimesi – kõiges, mida me teeme.
Meie jätkusuutlikkuse strateegia keskendub sellele, kuidas viies peamises valdkonnas selgete ja läbimõeldud tegevustega keskkonnasäästlikult majandades inimeste vajadusi täita ja samal ajal edukalt äri teha.
Kliimamõju
Kas teadsid, et toiduvaldkond annab ligi kolmandiku kõigist globaalsetest kasvuhoonegaasidest? Kuvame iga toote juures selle kliimamõju, et saaksid olla oma toiduvalikutes teadlikum ja toetada globaalsete kliimamuutuste aeglustamist. Meist igaühe panus loeb!
Kliimamõju arvutamisel kasutame meetodit „hällist väravani“. See tähendab, et liidame kokku toormete, pakendi, nende tehasesse transpordi ja tootmisprotsessi mõju, kuid ei arvesta sisse tegevusi, mida tehakse pärast toote tehasest lahkumist.
Arvutuste põhjal teame, et suurimat mõju ei avalda pakend või tootmine, vaid toormed.
Teame, et toitumine, mis tagab üheaegselt nii inimese kui looduskeskkonna hea tervise, on võimalik. Lisaks tarbitava toidu kliimamõju jälgimisele on ülioluline vältida ka toidu raiskamist.
Arvutusmetoodika ja väikese kliimamõju lävendi aitas meil välja töötada Rootsi uurimisinstituut RISE. Skaala arvestab järgmist:
- keskmise põhjamaalase toidutarbimise kliimamõju (ca 2 tonni CO2e aastas);
- mõistlik tarbitav päevane toidukogus (ca 1,3kg);
- vajadus globaalseid kliimaheitmeid võrreldes 1990. aasta tasemega 50% ulatuses vähendada, et hoida globaalne soojenemine sajandi lõpuks tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes 1,5°C piires.
Korduma kippuvad küsimused
Mille alusel väidate, et toode on väikese kliimamõjuga?
Metoodika kliimamõju arvutamiseks ja väikese kliimamõju lävendi aitas meil välja töötada Rootsi uurimisinstituut RISE. Arvestades mõistlikku päevast toidukogust (ca 1,3kg inimese kohta) võimaldaks väikese kliimamõjuga (<2,1kg CO2e / kg) toitude eelistamine viia toidust tulenevad heitmed poole väiksemaks. See läheb kokku globaalse eesmärgiga kliimaheitmeid 2030. aastaks 50% jagu vähendada (võrreldes 1990. aasta tasemega).
Kas arvestate vaid kliimamõjuga või keskkonnamõjuga laiemalt (veekasutus, liigirikkus jne)?
Meie skaala ja arvutusmetoodika arvestavad kliimamõju. Oma töös toormete, pakendite, tootmisprotsesside ja toodete arendusega peame silmas ka muid keskkonnaaspekte, aga ühel skaalal kirjeldada oleks seda väga keerukas.
Mida tähendab toote kliimamõju?
Kliimamõju näitab, kui palju kliimat mõjutavaid kasvuhoonegaase ehk kliimaheitmeid konkreetse tootega seoses atmosfääri lendub. Kasvuhoonegaasid mõjutavad kliimat, kuna ei lase maapinnalt tagasi peegelduvat päikesekiirgust läbi atmosfääri, vaid kiirgavad selle tagasi maale. Erinevate toodete puhul on atmosfääri lenduvate kasvuhoonegaaside hulk ja tüüp erinevad. Seetõttu on erinevatel toodetel kliimale ka erinev mõju. Toote kliimamõju kirjeldatakse süsinikdioksiidi ekvivalentideks (CO2e) teisendatud kasvuhoonegaaside kogusega. Skaalal on märgitud selline süsihappegaasi hulk, mis soojendaks kliimat kõigi tootega seotud kasvuhoonegaasidega võrdsel tasemel.
Kust saate info oma toodete kliimamõju kohta ja kas keegi on selle metoodika ka üle vaadanud?
Liidame kokku toormete, pakendi, nende transpordi tehasesse kui ka lõpptoote tootmisprotsessi mõju, kuid ei arvesta sisse tegevusi, mida tehakse pärast toote tehasest lahkumist. Arvutusmetoodika ja skaala aitas meil välja töötada Rootsi uurimisinstituut RISE, sama metoodikat kasutab kogu Orkla grupp erinevates riikides.
Kas suure kliimamõjuga tooteid ei tohiks süüa? Miks te neid üldse toodate?
Kogu toidulaud ei pea koosnema ainult väikese kliimamõjuga toodetest, kindlasti peab tagama toit meile ka piisaval hulgal toitaineid ja seeläbi hea tervise. Toitumist tuleb targalt kombineerida, et saavutada tasakaal, mis tagab nii inimese kui looduskeskkonna hea tervise.
Kuidas saab väike plastpakendis smuuti, mille koostises on eksootilised mango ja banaan, olla väikese kliimamõjuga?
Liidame toodete kliimamõju saamiseks kokku nii toormete, pakendi, nende transpordi tehasesse kui ka lõpptoote tootmisprotsessi mõju. Arvutuste põhjal näeme, et suurimat mõju avaldavad valdavalt toormed, nii pakendi kui transpordi mõju on reeglina väiksem. Kuna smuuti on valdavalt taimne ja suure veesisaldusega, jääb tema kliimamõju alla 2,1kg CO2e ühe kg toote kohta, mida toitude puhul loetakse väikese kliimamõju lävendiks.
Miks te kõiki tootegruppe sama skaala põhjal hindate?
Kasutame sama skaalat, et võimaldada erinevate toodete kliimamõju võrdlemist kategooriate üleselt. Kui oleksime kategooriapõhised, siis ei tekiks laiemat ülevaadet sellest, millised kategooriad tervikuna on väiksema kliimamõjuga.
Kuidas saab erinevate tootjate toodete kliimamõju võrrelda?
Oleme teinud arvutused vaid enda toodetele, kuna nende kohta on meil olemas vajalikud andmed. Arvutusi tehes nägime, et valdavalt on suurimaks mõjuallikaks kasutatud toormed. Selle põhjal saame eeldada, et sarnase koostisega tooted on sarnase kliimamõjuga. Üldreegel on, et mida rohkem on toidus taimeset ja mida vähem loomset, seda väiksem on kliimamõju. Samuti mõjutab kliimamõju see, kui on kasutatud sertifitseeritud tooret. Näiteks Rainforest Alliance sertifikaadiga kakao puhul on paremini maandatud võimalikud toorme kasvatamisega seotud keskkonnaalased riskid (metsade raadamine jm).
Millal on poelettidel vaid väikese kliimamõjuga Orkla tooted?
Hetkel meil sellist plaani pole. Kindlasti töötame selle nimel, et kõik meie poolt pakutud tooted oleksid toodetud maksimaalselt kestlikult. Seda saame mõjutada läbi koostöö oma toormete tarnijatega, läbi toote- ja pakendiarenduse, läbi oma tootmisprotsesside tõhustamise. Samas peab toitumine tagama meile ka piisaval hulgal toitaineid ja seeläbi hea tervise. Soovime pakkuda tooteid, mis vastavad tarbijate ootustele ning samas jääks planeedi taluvuspiiridesse.
Miks te ei kuva täpset kliimamõju numbrit, vaid annate vahemiku, kuhu toode paigutub?
Saame oma arvutustes kätte küll numbri mitme komakohaga, kuid ei pea õigeks seda kuvada, sest kliimamõju arvutused on alati pisut ebatäpsed. Näiteks toormete puhul sõltub nende täpne kliimamõju muuhulgas klimaatilistest tingimustest ja pinnase seisukorrast. Tootmisprotsessi puhul mõjutab seda konkreetse partii suurus ja toorme omadused. Transpordi mõju arvestades sõltub see muuhulgas kasutatud kütusest. Selliseid ajas muutuvaid tegureid on iga toote puhul mitmeid, mis tähendab, et kliimamõju on ajas pisut muutuv. Seetõttu pole ka mõistlik tooteid omavahel suure detailsusega võrrelda, vaid olla teadlikud, milliste toodete kliimamõju on väike, milliste oma keskmine ja milliste oma suur.
Kas Eesti inimeste toitumine on suure kliimamõjuga?
Eesti kohta täpsed uuringud ja andmed toitumise keskkonnamõju kohta puuduvad, mistõttu on ka meie skaalal lävendite (väike, keskmine, suur) määramisel arvestatud keskmise põhjamaalase toitumise kliimamõjuga. Suures plaanis võib öelda, et madala sissetulekuga riikides on toitumise kliimamõju elaniku kohta väiksem kui kõrge sissetulekuga riikides. Samuti esineb arenenud riikides tarbija tasandil rohkem toiduraiskamist, mis muudab toidusüsteemi vähem kestlikuks. Sõltumata võrdlusest teistega on oluline, et iga inimene teadvustaks, et tema toitumisel on keskkonnamõju, mida saab mõjutada läbi teadlikumate valikute.
Kas skaala loomisel on arvestatud ka seda, kui palju toitu raisku läheb?
Skaala loomisel on võetud alguspunktiks keskmise põhjamaalase poolt tarbitud toidu kliimamõju, sõltumata, kas see jõuab kõhtu või prügikasti. Edasi on arvestatud, et 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks peab see muutuma poole väiksemaks. Sel juhul annab toidusüsteem teiste sektoritega võrdse panuse kliimaheitmete vähendamisesse määral, mis võimaldaks hoida globaalset soojenemist sajandi lõpuks tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes 1,5°C piires. Skaala lävendite loomisel on lähtutud sellest, kui palju toitu inimene keskmiselt mõistliku tarbimise juures võiks kaaluliselt päevas süüa ning mis võiks sel juhul olla ühe kilo toidu kliimamõju, et püsida eesmärgi piires. Sellesse ei ole enam arvestatud ruumi täiendavaks toidu raiskamiseks. Seega on väikese kliimamõjuga toodete eelistamine vaid üks samm oma toitumise kliimasõbralikkuse tagamisel. Ülioluline on samaaegselt vältida ka toidu raiskamist. Toodete kliimamõju sisse on arvestatud ka kaod, mis tekivad toormete kasvatamise ja tootmisprotsesside käigus. Tootmiskadude vähendamine on pidev tegevus, mida teeme toote kliimamõju vähendamiseks.
Kas keskkonnamõju kõrval ei peaks mõõtma ka toodete mõju tervisele?
Jagame avatult infot meie toodete toitainelise väärtuse ja koostiskomponentide kohta (muuhulgas toote pakendil), et võimaldada tarbijatel teha teadlikke valikuid. Ühe mõõdikuga toidu tervislikkust väljendada oleks väga keerukas. Öeldakse, et pole tervislikke ja ebatervislikke toite, vaid tervislik või ebatervislik toitumine ehk pealtnäha tervislike toitude valik võib osutuda tervikuna ühekülgseks ehk ebatervislikuks. Ennekõike on tähtis tasakaal ja erinevate toitude vahekord. Tervise Arengu Instituudi veebilehel toitumine.ee on võimalik tutvuda tervist toetava toitumise põhimõtetega, mida soovitame järgida.
Miks ei kuvata hinnangut „väike, keskmine, suur“ skaalana jookide juures?
Skaala loomisel on arvestatud sellega, mida keskmine põhjamaalane sööb. Asjakohasema võrdluse saamise huvides on jäetud analüüsist välja kõik joodav (sh piim, kohv, tee, mahl, karastusjoogid, alkohoolsed joogid). Seetõttu ei pea me õigeks anda jookide puhul hinnangut, küll aga saame siiski väljendada nende kliimamõju suurust, kuna arvutusmetoodikas erinevust pole – nii nagu toitude puhul, saame ka jookidel liita kokku mõju, mis tuleb toormetest, pakendist, nende mõlema transpordist tehasesse kui ka tootmisprotsessist tehases.
Keskkond
Samad standardid kõigile
Felixi kastmeid valmistatakse erinevates tehastes. Olenemata asukohast on neil ühised ambitsioonid – vähendada survet keskkonnale. Jälgime hoolega nii energia- ja veekasutust kui ka seda, et protsessi käigus ei raisataks asjata tooraineid. Teeme jõupingutusi, et aina suurem osa tehaste poolt kasutatavast energiast (nii elekter kui küte) pärineks taastuvatest allikatest.
Felixi kastmete keskkonnamõju ei piirdu aga sugugi ainult neid tootvates tehastes toimuvaga. Väga oluline on ka see, mil moel on toorained kasvatatud ning mis saab kastmetest peale seda, kui nad meie tehasest väljuvad.
Kõiki oma tarnijaid hindame lisaks toiduohutusele ka jätkusuutlikkuse seisukohast ning ootame, et nad järgiksid Orkla tarnijatele kehtivat tegevusjuhendit, mis käsitleb nii töötajate õigusi, töötervishoidu ja -ohutust kui ka keskkonnahoiu, ausa äritegevuse ja ettevõtte juhtimise printsiipe.
Toitu toodetakse söömiseks
Eriti tähtis on, et kõik valmis toodetud kastmed jõuaks lõpuks ka päriselt toidulauale. Vastasel juhul läheks ju tootmise ja toormete kasvatamisega kaasnev koormus keskkonnale tühja. Et inimestel oleks hea kastmed alati lõpuni ära tarbida, jälgime, et pakendite suurused vastaksid tegelikele tarbimisharjumustele ja et pakendid kaitseksid kastmeid väliste tingimuste eest ning säiliksid sel moel kauem.
Toitumine ja heaolu
Ka inimene peab edasi kestma
Kellele on vaja, et elu meie planeedil kestaks elamisväärsena edasi? Eks ikka inimestele. Seetõttu on ülimalt oluline hoida ka inimesi ja nende tervist. Peame tootearendusel silmas, et meie kastmete tarbimine oleks maksimaalselt tervist toetav ja individuaalseid vajadusi arvestav.
Teadlike valikute hõlbustamiseks paneme suurt rõhku selgele ja lihtsalt loetavale tootemärgistusele.
Vähem soola, suhkrut ja rasva
On teada, et Eesti inimesed kipuvad tarbima liigselt nii soola, suhkrut kui ka küllastunud rasvhappeid, mistõttu jälgime oma toodetes nende sisaldust erilise tähelepanuga. Meil valikus on just seetõttu ka nii ilma lisatud suhkruta ketšup kui ka vähendatud soola ja suhkru sisaldusega ketšup. Samuti on meil klassikalise majoneesi kõrval ka kerge majonees, kus on vaid 3% rasva.
Kõik Felixi kastmed on sobilikud taimetoitlastele ning suur osa ka veganitele.
Allergiad võtame tõsiselt
Allergiate ja toidutalumatuse all kannatavate inimestele mõeldes väldime uute allergeenide toomist oma tehastesse. Allergiku jaoks võib osutuda ohtlikuks juba mikroskoopiline kokkupuude allergeeniga – isegi, kui toote enda koostises allergeene sisaldavaid koostisosasid ei kasutata, võib neid leiduda mõnes teise toote koostises, mis on toodetud samadel tootmisseadmetel. Seetõttu jälgime, et vastav info oleks tarbijale kättesaadav ja lihtsalt leitav. Toote koostises sisalduvad allergeenid tõstame pakendil teistsugust kirjastiili kasutades selgelt esile. Allergeenid, mida võib toode sisaldada kokkupuute tõttu teiste toodetega, toome esile koostise loetelu lõpus märkega „võib sisaldada vähesel määral“. Korrektse märgistamise tagamiseks hindame põhjalikult kõiki tootes kasutatud toormeid, nende koostist ja kogu tootmisprotsessi algusest lõpuni.
Turvalised tooted
Toitumine ei tohi olla loterii
Kõik Felixi kastmed on toodetud tehastes, millede vastavust rangetele kvaliteedistandarditele kontrollitakse regulaarselt.
Arendustöö faasis läbivad kõik tooted põhjaliku riskihindamise, et tuvastada ning kõrvaldada võimalikud pakendi, koostiskomponendi või toote tarvitamisega seotud riskid.
Hoolega valime ja kontrollime ka oma toormete ja pakendite tarnijaid, et veenduda, et ka nemad suhtuvad toiduohutusse sama pühendunult kui meie.
Läbimõeldud märgistus on abiks
Ohutuse ja pakendil märgitud kehtivusaja tagamiseks on oluline, et kastmeid säilitataks õigetel tingimustel. Enamjaolt vajavad nad jahedat temperatuuri ehk neid tuleb hoida külmikus. Siin on vaja ka tarbija panust. Toome selle info oma toodete märgistusel alati selgelt välja, et tarbijail oleks lihtsam sellest kinni pidada.
Pakendid ja toorained
Õige pakend – vähem toiduraiskamist
Pakendi puhul on esmatähtis, et ta kaitseks toodet hästi väli tingimuste eest ja tagaks seeläbi toote kvaliteedi ja ohutuse kogu säilivusaja jooksul. Kui pakend peaks selle funktsiooni osas alt vedama, viib see toiduraiskamiseni, mis on keskkonnale ebavajalik koormus. Toiduga on seotud ligi kolmandik kogu maailma kasvuhoonegaaside heitmetest. Samuti on teada, et umbes kolmandik toodetud toidust ei jõua mitte kunagi ühegi inimese kõhtu, vaid läheb lihtsalt äraviskamisele. Pakendil on oluline roll toiduraiskamise vastu võitlemisel.
See aga ei tähenda, et pakendi enda keskkonnamõjule ei peaks tähelepanu pöörama.
Pakendid ringlusse!
Oleme võtnud eesmärgiks, et aastaks 2025 oleksid kõik meie toodete pakendid ringlusse võetavad. See tähendab, et neid on võimalik ümber töödelda ja materjalina uuesti kasutada. Nii vähendame vajadust uute algmaterjalide järele. Et see ka tegelikult toimiks, on oluline, et kogu ahel pakkematerjali tootmisest kuni ümbertöötluse ja uuskasutuseni oleks kontrollitud. Selles protsessis on väga palju erinevaid osapooli, kes kõik peavad andma oma osa, et luua eeldused ahela järgmisele lülile oma rolli täitmiseks.
Kõik algab sorteerimisest
On väga oluline, et meie kui tarbijad ja ühiskonnaliikmed sorteeriks tühjaks saanud pakendi alati sobivasse konteinerisse – papp- ja paberpakend, klaaspakend või segapakend. Suur osa Felixi kastmeid on klaaspakendis. Neid on vastutustundlik viia klaasikonteinerisse, kuna siis ei jõua ringlusesse ka klaasikillud, mida on muude pakendite vahelt väga keeruline välja sorteerida.
Rohkem taaskasutatud materjale
Otsime ka pidevalt uusi viise, kuidas pakendamisel üha rohkem toetuda taaskasutatud materjalidele.
Orkla Eesti AS kuulub MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) liikmete hulka. ETO kaudu oleme üks RP Pakend OÜ osanikke. See mittetulunduslik ettevõte tegeleb pakendijäätmete kogumise, sorteerimise, väärindamise ja edasimüümisega uuesti ringlussesse võtmise eesmärgil. Selleks on avalikesse kogumiskohtadesse paigaldatud pakendikonteinerid, kuhu iga tarbija saab viia oma pakendid. Need kogutakse kokku, sorteeritakse ning hiljem taaskäideldakse.
Kõiki oma toormetarnijaid hindame lisaks toiduohutusele ka jätkusuutlikkuse seisukohast ning ootame, et nad järgiksid Orkla tarnijate tegevusjuhendit.
Inimesed ja ühiskond
Ka töötaja peab kestma
Oleme suur tööandja ja peame oma töötajate heaolu väga oluliseks. Ka nemad peavad kestma! Vastutame oma töötajate tervise ja ohutuse eest ning jälgime, et kõigi inimõigusi – sõnavabadus, organisatsioonivabadus ja õigus õiglastele töötingimustele – austatakse. Viime läbi põhjalikke töötajate rahulolu-uuringuid ja lähtuvalt tulemustest koostame tegevusplaanid murekohtade leevendamiseks. Investeerime igal aastal oluliselt oma töötajate erialateadmiste, tööohutusalaste ning juhtimisoskuste arengusse. Peame oluliseks psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna kujundamist, mistõttu koolitame töötajaid muuhulgas häid omavahelisi suhteid üles ehitama, töiseid konflikte efektiivselt lahendama ning töökiusamist ennetama.
Anname ühiskonnale tagasi
Oleme oma tegevusaja jooksul toetanud tipp- ja rahvaspordi üritusi, kultuuri- ja seltsielu, mitmeid erinevaid ettevõtmisi ning annetanud raha heategevuseks. Meie abiga on positiivseid emotsioone pakkunud Eesti suusatamine, Tartu maratonid, Filter maanteekarika sõidud, Tartu linnajooks, Pärnu jooksusari, laulu- ja tantsupeod, Põltsamaa spordihoone Felix hall, kohalik kardirada, Põltsamaa kontserdid, Põltsamaa lossipäevad ja paljud teised ettevõtmised.
Aitamaks kaasa ühiskonna arendamisele oleme otsustanud keskenduda meie tulevikule – toetame neid noori, kes oma tegevuste ja algatuste läbi eelkõige Põltsamaa piirkonnale väärtust loovad.